Õhtu mererannikul

Jõudsin lõpuks nii kaugele, et proovisin ära kuidas mu Canon 7D video salvestamisel hakkama saab.

Pildi üle nuriseda ei oska, see on mu arust väga hea. Küll aga on kaamera enda mikrofon ülitundlik ja jäädvustab iga sammu lumel või jope sahina. Ja soovida jätab ka mu statiiv, mille lööb kõikuma isegi natuke tugevam tuuleiil, käega kaamera puutumisest rääkimata.

Äkki oskab keegi soovitada mõnd mikrofoni, mis ei oleks väga kallis, aga mis oleks kaamera enda omast nii palju parem, et nõrgemad tuulepuhangud ning iga minu liigutus või hingetõmme heliribale ei jäädvustuks?

Objektiiv oli kogu filmimise käigus 300mm f4.0 + 1.4 extender.

Sööstmise klipp

Kui filmimise käigus ununeb eelnevalt pähe õpitud tekst, siis võib näiteks paluda, et tehtaks lihtsalt üks sööstmise klipp.

Tartu Turg ja emajõgi

Sõites ise Kuutsemäele esimesi talverõõme nautima jätsin kaamera hotelliaknale pildistama. Intervalliga 5 sekundit klõpsis kaamera pilte, kuni kahe tunni pärast aku tühjaks sai.

Veel enne video juurde asumist vajab ära mainimist tore leid Tartust. Üks meestaksojuht oli leidnud omale vahva hobi, mis kliendi ootamise igavust peletada aitaks – kudumise!

Nüüd siis timelapse video Tartu Turu emajõe poolse sissepääsu ümbruses toimuvast 22. detsembril ajavahemikul 16:21 – 18:08.

Ebaõnnestunud time-lapse kaadrid

Käisin eile järjekordse time lapse video katsetuse jaoks kaadreid kogumas. Tulemus polnud päris selline, nagu oleksin oodanud, seega üritan lühidalt kokku võtta, mis sel korral valesti läks.

On selge, et õhtul muutuvad valgustingimused väga kiirelt ja see tähendab ka, et säri prioriteediga pildistades muutub samas tempos ka ava väärtus. Probleemiks on aga see, et iga ava muutumise hetk on videos väga hästi tajutav, sest pilt muutub iga teatud aja tagant äkiliselt veidi heledamaks. Vilkumine kaob, kui ava saavutab oma maksimaalse väärtuse ning pildid hakkavad sujuvalt tumedamaks muutuma. Tundub, et kõige mõistlikum on kasutada manuaalset režiimi, esimesi kaadreid ehk natuke üle valgustades. Järgmisel korral teen proovi.

Teiseks veaks oli kaadrite vahele jätmine. Oma kärsituse tõttu tahtsin aegajalt üle kontrollida, kuidas pildid välja näevad ja kas pole liiga pimedaks läinud. Kuigi vaadates tundusid kõik pilved täiesti liikumatud olevat, siis videos on märgata juba 2-3 kaadri puudumist äkilise jõnksuna. Mul on kaamera seadistatud nii, et see näitab ekraanil iga võtte järel eelvaadet, kuid liiga lühikese intervalli korral ei jõuta seda kuvada. Aidanud oleks kahe sekundilise intervalli asemel kasutada vähemalt kolme sekundilist, sest siis oleksin midagi näppimata iga kaadri tulemust korrakski kaamera ekraanil näinud.

Kolmas viga on natuke eelmisega seotud, sest ma tahtsin lisaks pildi histogrammile näha ka tehtud kaadrite hulka. Selleks tuli juba kaamera küljes asuvat nuppu vajutada, mis liigutas iga kord ka natuke kaamerat. Tulemuseks on näha, kuidas kaader äkiliselt veidi üles- või allapoole liigub. Lahenduseks olnuks aja mõõtmine kellaga ning selle kaudu kaadrite hulga arvutamine.

Lohesurfaja päev Laulasmaa rannas

Millalgi suve esimeses pooles sai Priiduga kokku lepitud, et ta kutsub mind mõnikord endaga kaasa, kui lohesurfama läheb. Pühapäeval nii juhtuski. Ennelõunal andis ta teada, et on minek ja kuna mul muid plaane ei olnud, siis otsustasin kaasa sõita. Mitte surfama, aga pildistama.

Korjasin oma varustuse kokku, panin veekindla ja sooja riietuse selga ning asusime teele.

Laulasmaale jõudes oli rand küll tuuline, aga surfajad ei olnud siiski ilmaga rahul. Pidavat pagitama.

Kui kalipso koos kõikide lisadega ja hädaldamise saatel selga said aetud, jalutasime randa, kus tuli esimese asjana lohe täis pumbata, et see nii õhus kui ka vette kukkudes oma õige kuju säilitaks.

Lohe pumpamine

Kui ka liinid lahti harutatud said, siis oligi sõitma minekuks kõik valmis.

Sõiduvalmis lohed

Ei kulunud ilmselt viit minutitki, kui lahelt hakkas hädakisa kostma. Priidu lohe oli tema küljest lahti tulnud ja liikus tuule abil korraliku kiirusega temast eemale.

Kaotatud lohe

Ükskõik kui palju ta ujudes ka ei pingutanud, lohele lähemale ta ei jõudnud, vaid jäi üha enam ja enam sellest maha.

Lohele järele ujumas

Lõpuks leidus üks abivalmis surfaja, kes lahti pääsenud lohe kaldale tõmbas.

Lohe lõpuks kätte saadud

Vedasime varustuse tagasi stardiplatsile ning hakkasime puntrasse läinud nööre lahti harutama.

Panin kaamera selleks ajaks “filmima”. Kuid ilm ei tahtnud seda üritust kuidagi soosida, sest mõne hetke pärast hakkas vihma sadama. Aga ega ma ka kehvem polnud – panin kaamerale mütsi “pähe”, nii et ainult ninaots (objektiiv) selle alt välja paistis ja oligi probleem lahendatud.

Aega läks ja lõpuks said nöörid lahti harutatud.

Minek

Selleks ajaks oli vahepeal täiesti ära kadunud tuulgi tagasi tulnud ja sai uuele ringile minna. Kuid vihma kallas endiselt.

Vihma sisse lohetamas

Umbes 10 minuti pärast tuli surfamine tuule puudumise tõttu taaskord lõpetada. Pettumus missugune, sest ilmateates lubati ju tormi!

Pettumus

Samad seiklused Priidu, Eero ja Anti vaatenurgast.