Esimesed paarkümmend kilomeetrit oli maastik üsna lame ja tühi, eemalt paistsid siiski ka mõned kõrgemad künkad.
Siin-seal kivide vahel sahistas ringi mõni sisalik, kelle värv sulandus ümbritsevasse keskkonda nii hästi, et teda võis märgata ainult hetkel, mil ta end liigutas. Tunduvalt lihtsam oli märgata ringi askeldavaid suuri punaseid sipelgaid. Nende pesasid võis kohati leida isegi iga paari meetri tagant.
Peaaegu kõik taimed olid pruuni värvi ning nägid välja, ja tundusid ka katsudes, nagu oleksid nad ära kuivanud.
Ainsad rohelised taimed olid teravatipuliste lehtedega ning põõsas-palmi meenutavad Majove Yucca’d.
02-03-2009