Harku metsas jooksmas

Eile Harku metsas jooksmas käies avastasin, kuidas seda enda jaoks meeldivamaks teha.

Suurema tee peal, nagu järgmisel pildil, on jooksmine minu jaoks veidi igav ja pidev sirge lõpu ootamine. Ma olen selle jaoks ilmselgelt liiga kannatamatu.

Harku-nõmme ring

Ühe järjekordse sirge pealt pööras tee suvalisele metsaalusele kitsale rajale ning otsustasin vahelduse mõttes sinna vaatama minna. See oli hea otsus, sest seal oli jooksmine palju toredam. Pinnas oli pehmem, seega ei põrutanud jalgu nii palju. Rada oli vaheldusrikkam – käänuline, aegajalt mõned kraavid või kännud, kust tuli üle hüpata. Maa seest välja ulatuva puujuured, mida pidi kogu aeg silmas pidama, et mitte nende otsa komistada. Vahest mõni langenud puu, mille alt tuli läbi ronida.

Jooksutossud olid koju jõudes kuiva ilma kohta natuke liiga porised :)

Rada Harku metsas

Tee peal avastasin, et fotoka aku oli peaaegu tühi ja seepärast ei õnnestunud rohkem kui paar pilti saada.

Täna sai 1 aasta esimesest postitusest siia blogisse. Sünnipäev! Ja mustikad õitsesevad jälle!

18-05-2009