11. lend

Koht: Kuusiku lennuväli
Aeg: 2010-06-10
Kestvus: 30 minutit

Kommentaarid:

Kuusiku

Maapinnal oli ilus ilm. Tuult peaaegu polnud. 100 meetri kõrgusel oli olukord hoopis teine. Raputas, kõigutas – kohati oli päris hirmus. Kõigest hoolimata oli väga hea tunne üle pika aja jälle lennata!

10. lend

Koht: Kuusiku lennuväli
Aeg: 2010-07-04
Kestvus: 0 minutit

Kommentaarid:

Kui eelmisel korral läks kõik ideaalselt, siis see kord läks päris vussi.

Ollest justkui juba õhku tõusnud olin ma jälle maa peal tagasi. Sedapuhku mitte jalgadele vaid paremale küljele. Peale mõningast toibumist oli seis järgnev: põlved marraskil, propeller pilbasteks ja raam kõver. Ei midagi hullu, aga selleks korraks oli lendamisega kõik.

Propeller katki ja raam kõver

Paari nädala pärast oli Propeller.ee tegelaste abiga uus propeller küljes, raam jälle korras, kuid lendama enne hilissügist enam ei jõudnud.
Ootan uut hooaega.


Lõpetuseks väike uudis kotkauurijatest, kes hakkavad motovarjudega lennates linnupesi puude otsast otsima.

9. lend

Koht: Kuusiku lennuväli
Aeg: 2010-07-02
Kestvus: 1,5 tundi

Kommentaarid:

Kõik ideaalne – tehnikaga korras, paras tuul, soe ja muidu ka väga ilus ilm. Ilmselt kõige ilusam start siiani, sest maast lahti saamiseks tuli teha vaid paar kiiremat sammu.

Ajataju säilitamiseks ja õigel ajal tagasi pöördumiseks oli mul kaasas digitaalne langevarjurite altimeeter, mis ka kella näidata oskas. Lennates erinevatel kõrgustel, mille erinevus võis olla paarsada meetrit, suutis see riistapuu registreerida ka ühe langevarjuhüppe!

Heinapallide tsoonid

Samalt lennult ka kaks varem avaldatud pilti – Onn puude varjus ja Kodila

AFF Level 1 e. 45 sekundit vabalangust

Mai kuu viimasel pühapäeval (30.05.2010) sai see toeks – esimesed 45 sekundit vabalangemist.

Reedel teooriakursus. Laupäeval harjutasime kehva ilma tõttu klubiruumides lennukist väljumist, vabalangemist ja esimeste hüpete kulgu. Pühapäevane ilm oli hüpatav ja enamus uusi AFF õpilasi olid lennuväljal olemas ning said oma esimese hüppe tehtud.

AFF hüppe harjutamine

Viimane hüppe läbi mängimine kindlal pinnal ja siis juba ülejäänud varustus kaasa ning lennukisse.

20 minutilise tõusu jooksul käisime instruktoriga veel kord üle kogu hüppe kulgemise.

  • Väljahüpe – “Parem OK?”, “OK”, “Vasak OK?”, “OK”. “Ready-Set-Go!”
  • Kontrollring – Suund õige? Kõrgus? Vasaku instruktori märguanded? Parema Instruktori märguanded?
  • Kõrguse kontroll
  • 3 avamisharjutust – Võtan parema käega meduusirõngast kinni ja siis tagasi Box asendisse
  • Kõrguse kontroll
  • Vaba aeg
  • 1800m – pilk kõrgusemõõtjal
  • 1700m – avamise protseduurid. Avamisemärguanne, painutus, võtan, viskan… Loen mõttes “ükssada, kakssada, kolmsada, nelisada, viissada”, mille jooksul peaks olema vari avanenud.
  • Varju kontroll – Kas lendab? Kas on juhitav?

3500m kõrgusel, ronisime lennuki uksele – mina ja kaks instruktorit. Uksel istudes küsin parempoolselt (sisemiselt) insturktorilt, kas on valmis. On. Küsin välimiselt. Annab noogutusega märku, on valmis. Väike paus.

“Ready-Set-Go” märguanne ja “Go” pealt väljahüpe tundmatusse.

Hüppe kulgu on näha juba videos, kõike ei hakka ümber jutustama, aga ilusasti laperdan langedes. Insturuktorite kätega vehkimine tähendab “lõdvestu, oled liiga kramplik ja pinges”.

Igatahes oli see väga mõnus tunne, aga 45 sekundit möödusid justkui hetkega!

Langevarju all

Maandutud

Hüppest on jäädvustatud ka GPS track, kust on näha kogu üleslennu ja hüppe trajektoor.

Tänud Martinile, kes hüppe ajal mu kaamera eest hoolitses ja mind piltidele jäädvustas ning Toomasele, tänu kellele on hüppest videosalvestus.

Kodila

Kodila

Kodila küla.

Majade juures mänguväljakul mänginud lapsed lehvitasid, kui üle lendasin. Lehvitasin vastu.