Kass tellingutel

Ma olen varemgi kirjutanud akna taga elavatest sõpradest ja külalistest. Ristiämblikust, kes siiani aktiivselt putukaid püüab või oma võrku parandab. Samuti oravatest, kelle populatsioon on viimase aastaga mõne isendi võrra suurenenud.

Täna lisandus aknataguste sõprade hulka veel üks liige – valge kass, kes maja mööda maja ümbritsevaid tellinguid mu akna taha jalutas ning sinna mõnusalt aega veetma jäi. Jälgis pikalt mu tegemisi, kuni lõpuks tüdines ja minema kõmpis.

Kass akna taga tellingutel

Metskitsed heinamaal

Märkasin Kuusikult koju sõites tee äärsel heinamaal kahte metskitse rohtu söömas. Peatasin auto kinni, võtsin kaamera ja jälgisin mõnda aega nende tegemisi.

Metskits

Ma ei tea kas nad märkasid mind või ehmatas neid miski muu, aga ühel hetkel jooksid kitsed veidi eemale ja jätkasid seal oma õhtusööki.

Fookusest välja

Sel ajal, kui ma põõsaste taga kükitasin ja pildistasin, jalutas mööda teed mu poole üks must kass. Läks kõigepealt auto juurde, nuuskis seal veidi ja kõndis seejärel tee teise äärde ja jäi sinna mind läbi muru luurama.

Luurav kass

Kass kinkekotis

Kass kinkekotis

Kõrvaltoast kostis väga närvilist paberi kortsutamise heli. Uurima minnes avastasime kassi, kes oli end mugavalt kinkekotti sättinud. Kas ta üritas seal koerast rahu saada, oli tal lihtsalt seal mõnus olla või tahtis ta kuulsaks lolcat‘iks saada. Ei tea.

Järgmisel päeval ronis ta kõrge kase otsa ja ei saanud enam sealt alla ning talle tuli redeliga järele minna. Püherdas end pahtlitolmus, hiljem viskas liimimist ootavale tapeedile pikali ja tundis end seal hästi (tõenäoliselt oli see toa kõige puhtam koht). Ning tegi veel hulk arusaamatuid ja kummalisi asju.