Ma olen varemgi kirjutanud akna taga elavatest sõpradest ja külalistest. Ristiämblikust, kes siiani aktiivselt putukaid püüab või oma võrku parandab. Samuti oravatest, kelle populatsioon on viimase aastaga mõne isendi võrra suurenenud.
Täna lisandus aknataguste sõprade hulka veel üks liige – valge kass, kes maja mööda maja ümbritsevaid tellinguid mu akna taha jalutas ning sinna mõnusalt aega veetma jäi. Jälgis pikalt mu tegemisi, kuni lõpuks tüdines ja minema kõmpis.
12-09-2009