Kolm koera tormis
Kolm suurt ja karvast koera liitusid eile meie jalutuskäiguga tormises Kakumäe rannas ning ei suvatsenud järgmised ligi viis kilomeetrit meist mingil juhul maha jääda.
Kui me liikusime edasi, tulid nemad samas tempos järele. Kui jäime seisma, siis jäid kas kõrvale seisma või viskasid end lumme kõhuli ja olid lihtsalt niisama. Aegajalt ütlesid välja, mida nad arvavad mõnest aia taga klähvivast koerast ja siis jooksid jälle tagasi meie juurde.
Tundus, et nad polnud oma elus väga palju autosid näinud, sest need meeldisid neile väga. Lausa nii palju, et piirasid uudistades mõne mööduva auto sisse ega lasknud neil enam edasi liikuda. Paaril korral viskas üks neist end auto ette pikali ja ei liikunud sealt enam kuidag. Kui siis ainult selleks, et meile jälle järele jõuda.
Lõpuks jäid nad meist Kapten Flindi juurde ja loodetavasti leidsid nad tee tagasi koju.
Kui ma peaksin kunagi omale koera soetama, siis saaks ta tõenäoliselt olema just selline suur, rahulik ja sõbralik karvapall :)
24-11-2008