Raba püünised

Päevasel ajal rabas ringi jalutades ei pruugi inimene märgatagi, kui raske võib ühe putuka või liblika elu seal olla. Küll aga võib sellest aimu anda maapinnale ning heinale kootud võrkude hulk, mis hommikuse kastega nähtavamaks muutuvad.

Ämblikuvõrgud

Olukord ei ole raasugi parem maapinnast kõrgemal, kus ämblikud on oma püünised puude vahele loonud.

Ämblikuvõrk

Ja nagu sellestki veel vähe oleks. Ka maandumiskoha valikul tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et mitte saada huulheina “kõhutäieks”.

Raba enne päikesetõusu

Raba umbes veerand tundi enne päikesetõusu.

Algul oli küll kahtlus, et lõunataevas olnud tumedad pilved võivad endaga vihma kaasa tuua, kuid õnneks oli tuul õigest suunast ning varsti oli taevas peaaegu täiesti selge.

Raba enne päikesetõusu

Laugaste kohal hõljus kerge uduvine.

Raba ja laukad enne paikesetõusu

Kastemärg jõhvikas

Jõhvikas

Augustis hakkavad jõhvikad ehk kuremarjad vähehaaval juba punakaseks minema, kuid lõpliku valmimiseni kulub veel ligi kaks kuud.

Muidu hapud marjad pidavat olema kõige maitsvamad kevadel, kui nad lume alt välja ilmuvad. Järgmisel aastal proovin järele, kui meeles on ja õigel ajal jaole saan!

Sinikas

Sinikas

Sinikas. Kutsutakse ka joovikaks, sest rohkel söömisel võib see mari mõnedel inimestel kutsuda esile joobega sarnase tunde.

Pikaleheline huulhein

Minu jaoks oli huulhein seekordse rabamatka kõige põnevam pildistamise ja uurimise objekt, sest ma ei olnud kunagi varem ühtki putuktoidulist taime tegutsemas näinud.

Huulhein ja jõhvikas

Huulheina lehtede servad on kaetud tillukeste liikumisvõimeliste karvakestega, mida ta toidu püüdmiseks kasutab. Kui mõni putukas peaks lehele maanduma, siis kleepub limatilgakeste külge. Seejärel painduvad karvakesed ümber saagi ning hakkavad seda seedima.

Fotod õnnestus mul saada kahest ohvrist.

Parmust, kellele oli huulheinast saanud viimne tugitool.

Parmu püüdnud huulhein

Ja liblikast.

Liblika kinni püüdnud huulhein