Kõigepealt pean ära klaarima eelmises postituses tehtud vea – tegemist ei olnud mitte õhtu- vaid hoopis hommikusöögiga.
Niisiis, järgmisel päeval ilmus ämblik taaskord välja, harutas oma eelmisel õhtul kootud moonakoti lahti ning hakkas seal olevat putukat (must kogu ämbliku pea juures) isukalt sööma.
Loe edasi
Eelmist postitust kirjutades haaras mu tähelepanu vilgas tegevus akna taga – ühe suure ämbliku võrku oli just sattunud putukas, keda hoolega sisse mässiti.
Loe edasi
Päevasel ajal rabas ringi jalutades ei pruugi inimene märgatagi, kui raske võib ühe putuka või liblika elu seal olla. Küll aga võib sellest aimu anda maapinnale ning heinale kootud võrkude hulk, mis hommikuse kastega nähtavamaks muutuvad.
Loe edasi
Väga väikese ja klaasjate jalgadega ämbliku kootud võrk.
Ämbliku puhul ei saa vist püünise punumist siiski näputööks nimetada?
Loe edasi