Sookail võrgus

Sookail

Sookail ämblikuvõrku mässituna. Kakerdaja raba.

Ämbliku hommikusöök

Kõigepealt pean ära klaarima eelmises postituses tehtud vea – tegemist ei olnud mitte õhtu- vaid hoopis hommikusöögiga.

Niisiis, järgmisel päeval ilmus ämblik taaskord välja, harutas oma eelmisel õhtul kootud moonakoti lahti ning hakkas seal olevat putukat (must kogu ämbliku pea juures) isukalt sööma.

Ämbliku hommikusöök

Seejärel kohendas veidi katki läinud võrku ja läks tagasi oma peidupaika.

Päeva teises pooles sattus püünisesse järjekordne ohver, kes sarnaselt eilsele hoolikalt võrku mässiti.

Ämbliku saak

Ämblik saaki mässimas

Eelmist postitust kirjutades haaras mu tähelepanu vilgas tegevus akna taga – ühe suure ämbliku võrku oli just sattunud putukas, keda hoolega sisse mässiti.

Ämblik saaki võrku mässimas

Lõpuks jättis kaheksajalgne mõrtsukas oma õhtusöögi seeduma ja läks ise seinaprakku peitu.

Saak võrgus

Raba püünised

Päevasel ajal rabas ringi jalutades ei pruugi inimene märgatagi, kui raske võib ühe putuka või liblika elu seal olla. Küll aga võib sellest aimu anda maapinnale ning heinale kootud võrkude hulk, mis hommikuse kastega nähtavamaks muutuvad.

Ämblikuvõrgud

Olukord ei ole raasugi parem maapinnast kõrgemal, kus ämblikud on oma püünised puude vahele loonud.

Ämblikuvõrk

Ja nagu sellestki veel vähe oleks. Ka maandumiskoha valikul tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et mitte saada huulheina “kõhutäieks”.

Peen näputöö

Ämblikuvõrk

Väga väikese ja klaasjate jalgadega ämbliku kootud võrk.

Ämbliku puhul ei saa vist püünise punumist siiski näputööks nimetada?