Rebasmäe metsaonn
Olles pool päeva Taevaskojas ringi hulkunud ja hiljem Piusa koobastes käinud, jõudis õhtu üsna ootamatult kätte ning tuli leida sobiv koht ööbimiseks. Telkimine sel päeval väga ei ahvatlenud, sest lõunast alates oli sadanud – maa oli märg ja vihmaga telgi üles panemine ei ole tore. Tartusse sõitmine ei tundunud ka hea plaanina, sest väsinuna ning pimedas autoga sõitmine ei käi väga kokku.
Retkele oli kaasa prinditud Lõuna-Eesti RMK puhkealade kaart, kus peal ka puhkemajad, metsaonnid ja muud tüüpi ööbimiskohad. Kõige lähemal asus Rebasmäe metsaonn, mis saigi järgmiseks sihtkohaks ja ka võimalikuks ööbimiskohaks.
Väga ebatäpse kaardi abil ei olnud koha leidmine just kõige lihtsam ja esimese hooga sõitsin õigest sissepööramise kohast mööda. Teisel katsel õnnestus siiski õige koht üles leida. Auto tuli jätta umbes 100m kaugusele onnist, sest lähemal muutus tee sõiduautoga läbimatuks.
Kohale jõudes ootas ees palkonn, mille kõrval puukuur, lõkkeplats ning käimla. Küttepuude valikus oli hunnik veidi niiskeid ja väga jämedaid puupakke, mille väiksemaks lõhkumiseks oli kuuri ees ka “kirves”. Kuid see polnud tavapärane vaid pakule oli kruvitud kirvepea terav ots üleval. Kuidas sellega täpselt ringi käia tulnuks jäigi saladuseks. Üks poolkõdunenud halg õnnestus pooleks lüüa, aga teistega jäin hätta.
Metsaonni keskel asus küttekolle, kus oli võimalik lõket teha ning ka restid vorstide küpsetamiseks. Korsten ei olnud just suurem asi, sest suur osa suitsu jäi pigem tuppa.
Magamisaset otsides jäi kaks valikut – kas külm ja kivist põrand või mööda sina jooksev puust lavats. Teine tundus siiski parem variant, kuigi sellelgi oli mitmeid puudusi. Esiteks harjumatult kõva pind ja teiseks selle kitsus, mis muutis külje keeramise üpris keeruliseks.
Kõigest hoolimata sai öö kenasti mööda saadetud ja hommikul värskena edasi sõidetud.
18-09-2009