Laulupeo teine päev
Ilm oli enamuse ajast päikesepaisteline.
Oli siiski üks hetk, mil tuli end murult ja pingilt püsti ajada ning vihmakeep mõneks ajaks selga tõmmata.
Rahvast oli nii palju, et vaba istekoha leidmine oli päris keeruline.
Eesti lippudega olla kuulu järgi olnud selline lugu, et päeva lõpuks ei olnud neid võimalik enam ühestki putkast osta, sest nad olid kõik ära müüdud. Sini-must-valgete kõrval lehvisid ka ungari ja kanada lipud.
Mõnel oli kaasa võetud binoklid, et tagumistes ridades paremini näeks. Mõnel lausa pikksilm, et kaugelt oma tuttavaid laulukaare alt otsida.
Lisaks…
- Telefonikõned olid stiilis: “Kus sa oled?”, “Kuidas sa ei näe, vaata siia, ma lehvitan!”, “Ma olen siin teisest tornist natuke paremal, mul on inimesed ümberringi”
- Mõned tädid hoidsid mitmeid kohti inimestele, kes kohe tagasi tulema pidid, aga kontserdi lõpuks siiski seda ei teinud
- Laine Jänese ette vuristatud pikk kõne oleks võinud olemata olla
- Šašlõki putkade toss mattis aeg-ajalt lauluväljaku enda alla
- Päike küttis, vihm jahutas
- Lainete tegemine meeldis lastele palju enam kui koorilaulud
- Hästi palju oli kuulda inimesi rääkimas saksa, inglise ja muudes keeltes
- Kõlarite läheduses olles kostis heli pigem kõrvalt, kui eest kaare alt. Ühendkoorid suutsid vahel kõlaritest tulnu üle laulda
- Uues WC’s (nii meeste kui ka naiste) oodati järjekorras ja ukse juures puntras, samal ajal kui tagumine osa oli inimestest täiesti tühi
- Minu jaoks oli esimene laulupidu, mida ma koha peal kuulamas/vaatamas käisin. Ootasin siiski midagi enamat, kui kohapeal kogesin. Samas ei kahetse, et käisin