AFF Level 4

AFF 4nda taseme hüpe ja sel korral ühe instruktoriga, 04.07.2010.

Väljahüppel “Ready-Set-GO” märguande andmisel jooksis peas veidi kokku ja see läks kordamisele. Teisel korral saime lennukist minema, aga ka siis tekkis korraks jälle väike segadus, mille tagajärjel keeras õhuvool mu selili.

Nagu ka eelmisel korral, hakkasin kohe peale peale lahtilaskmist paremale poole pöörlema. Ja ka seekord oli nii, et mida rohkem üritasin olukorda kontrolli alla saada, seda hullemaks tegelikult läks. Videost on näha, et vasak jalg oli kehast liiga eemal, mis oli üks pöörlemise põhjustest.

Enne avamist suudan siiski mõned sekundid stabiilselt ühes suunas olla.

Tase läks kordamisele, sest kohustuslikud 90 kraadised paremale ja vasakule pöörded jäid tegemata.

AFF Level 3

AFF 3nda taseme hüpe, 26.06.2010.

Algus parem, kui eelmisel korral. Peale kavas olnud avamisharjutust sain esimest korda läbi pilve kukkuda.

Lahtilastuna (30ndast sekundist edasi) hakkas paremale poole ära kiskuma ja kuidagi ei õnnestu mul pöörlemist seisma saada. Mida rohkem üritasin, seda hullemaks läks. Sama probleem jäi kummitama ka järgmiste hüpete juures.

Pea polnud jälle kuklas ja käed olid liiga ees.

Vari avanes sellise matsuga, et seda oli veel mitu nädalat tunda.

AFF Level 2

AFF level 2 ja minu teine langevarjuhüpe, 20.06.2010.

Peale väljahüpet väike segadus ja jalad kõhu poole kõveras, mis keeras mu selg ees alla kukkuma. Olukord sai kontrolli alla kui lõpuks end õiget pidi paindesse sain ja taas kõht eest maa poole liikusin.

Pea võinuks olla rohkem kuklas, jalad rohkem koos ja painutus korralikum, siis oleks ka laperdamist vähem olnud.

49 sekundil toimuv oli instruktorite jaoks hea segaduse tekitaja – justkui varju avama hakates tõin parema käe tagasi ette ja tegin ära peaaegu unustatud avamise märguande.

AFF Level 1 e. 45 sekundit vabalangust

Mai kuu viimasel pühapäeval (30.05.2010) sai see toeks – esimesed 45 sekundit vabalangemist.

Reedel teooriakursus. Laupäeval harjutasime kehva ilma tõttu klubiruumides lennukist väljumist, vabalangemist ja esimeste hüpete kulgu. Pühapäevane ilm oli hüpatav ja enamus uusi AFF õpilasi olid lennuväljal olemas ning said oma esimese hüppe tehtud.

AFF hüppe harjutamine

Viimane hüppe läbi mängimine kindlal pinnal ja siis juba ülejäänud varustus kaasa ning lennukisse.

20 minutilise tõusu jooksul käisime instruktoriga veel kord üle kogu hüppe kulgemise.

  • Väljahüpe – “Parem OK?”, “OK”, “Vasak OK?”, “OK”. “Ready-Set-Go!”
  • Kontrollring – Suund õige? Kõrgus? Vasaku instruktori märguanded? Parema Instruktori märguanded?
  • Kõrguse kontroll
  • 3 avamisharjutust – Võtan parema käega meduusirõngast kinni ja siis tagasi Box asendisse
  • Kõrguse kontroll
  • Vaba aeg
  • 1800m – pilk kõrgusemõõtjal
  • 1700m – avamise protseduurid. Avamisemärguanne, painutus, võtan, viskan… Loen mõttes “ükssada, kakssada, kolmsada, nelisada, viissada”, mille jooksul peaks olema vari avanenud.
  • Varju kontroll – Kas lendab? Kas on juhitav?

3500m kõrgusel, ronisime lennuki uksele – mina ja kaks instruktorit. Uksel istudes küsin parempoolselt (sisemiselt) insturktorilt, kas on valmis. On. Küsin välimiselt. Annab noogutusega märku, on valmis. Väike paus.

“Ready-Set-Go” märguanne ja “Go” pealt väljahüpe tundmatusse.

Hüppe kulgu on näha juba videos, kõike ei hakka ümber jutustama, aga ilusasti laperdan langedes. Insturuktorite kätega vehkimine tähendab “lõdvestu, oled liiga kramplik ja pinges”.

Igatahes oli see väga mõnus tunne, aga 45 sekundit möödusid justkui hetkega!

Langevarju all

Maandutud

Hüppest on jäädvustatud ka GPS track, kust on näha kogu üleslennu ja hüppe trajektoor.

Tänud Martinile, kes hüppe ajal mu kaamera eest hoolitses ja mind piltidele jäädvustas ning Toomasele, tänu kellele on hüppest videosalvestus.

Minu kodu- ja muud loomad

Puhkus. Sõitsin seda Otepääle talveunne jäänud majja veetma.

Õhtu edenedes ja temperatuuri tõustes hakkas majas jälle elu sisse tulema. Esimesed uimased kärbsed loivasid elektripirni ümber ja hakkasid hiljem kogu kambaga üksteise võidu vastu lampi põrkuma. Üks ämblikki võttis elu sisse ja ronis mööda kaminat.

Aga õhtu säravaim täht oli vaieldamatult hiir, kes nagu segane mööda tuba ringi jooksis. Ronis mööda seinu üles-alla, hüppas kõrgelt alla ja tormas siis jälle arusaamatus suunas. Täiesti väsimatu.

Kõik need tegelased on videos näha – uimane kärbes, veidi erksam ämblik ja lõpetuseks hiire trall.